Kuiva silma sündroomi sage kaaslane - blefariit

Blefariit (ingl blepharitis) ehk silma lauäärepõletik on bakteritest või silmalau rasunäärmete ummistusest tingitud põletik, mille sümptomid on sügelevad või turses silmalaud, suurenenud pisaratevool või väga kuivana tunduvad silmad. Rasunäärmete ummistus on üks sagedasemaid põhjuseid kuiva silma sündroomi tekke puhul.

Esineb kahte tüüpi blefariiti – haavandiline blefariit ja seborroiline blefariit; uuemas meditsiinikirjanduses eristatakse ka eesmist ja tagumist blefariiti.

Silma eesmise osa blefariiti põhjustavad stafülokokk või seborröa. Stafülokokilise blefariidi puhul on täheldada silmade punetust ja perifeersel korneal (sarvkesta äärealal) infiltraate, seda eriti atoopilise dermatiidi korral. Seborroiline blefariit on tugevalt seotud seborroilise dermatiidiga ehk kõõmatõvega, mille puhul on täheldada ketendamist peanahal, naerukurdudes nina juures ja kõrva taga.

Stafülokokilise blefariidi tunnused:

• tugev ketendus ja koorikud ripsmete juure juures

• kerge papillaarne (näsaline), hüpereemiline (põletikuline, punetav) konjunktiviit

• esinevad kuiva silma sümptomid

• ravita jäänud stafülokokiline blefariit põhjustab lauserva armistumist ja "sakilisust", mille tagajärjel pöörduvad ripsmed silmamuna vastu ja häirub melaniini tootmine, misjärel muutuvad ripsmed valgeks või langevad välja.

Seborroilise blefariidi tunnused:

• hüpereemiline (põletikuline ja punetav) lauäär

• pehmed ketud ripsmetel

• ripsmete kokkukleepumine

Silma tagumise osa blefariiti põhjustab meibomi näärmete düsfunktsioon, mis toob kaasa pisaravedeliku osmolaarsuse ja vedeliku silma eesmisel pinnal mitte püsivuse. Meibomi näärmete düsfunktsiooni puhul saab abi Kuiva Silma Keskusest. Ravi käigus turgutatakse valgusteraapia abil Meibomi näärmeid ja taastatakse nende töö. Blefariidi näol on tegu kroonilise põletikulise seisundiga, mille puhul on leitud seoseid ka rosaatseaga.

Tunnused:

• Liigne meibomi näärmete sekretsioon, iseloomulikud väiksed gloobulid.

• Meibomi näärmete surumisel väljuv sekreet on hambapastat meenutav.

• Lau äärte punetus

• Pisaravedelik on omadustelt ebastabiilne ja „vahuline“

Blefariit on enamjaolt bilateraalne (kaasatud on mõlemad silmad) ja loomult sümmeetriline.

Kontaktläätsede kandmine on vastunäidustatud bakteriaalse keratiidi ohu tõttu. Enam ebamugavust põhjustab just silma tagumise osa blefariit. Kokkuvõttes on blefariit väga ebamugav silmahaiguslik seisund, kuid ei kahjusta nägemist.

Mis blefariiti põhjustab?

• Haavandiline blefariit on äge bakteriaalne infektsioon, mille põhjustajaiks on sageli bakterid naha normaalsest mikrofloorast. Haigus haarab ripsmekarva folliikuleid (ripsmekarva pesastumiskohta) ja rasunäärmeid.

• Seborroiline blefariit on krooniline haigus, mis kaasneb sageli seborroilise dermatiidiga näol ja peanahal. Viimane kujutab endast haigust, mille korral rasunäärmete funktsioon on häiritud. Sellele lisandub bakteriaalne infektsioon – bakterite tõrjumiseks tekibki põletik.

Lauserva põletikku süvendavad kontaktläätsede pikaaegne kandmine, kunstripsmete pikaaegne kandmine, lähitöö pingest tekkiv silmade stress, loomakõõm, üldhaigestumine ja korrigeerimata nägemishäired. Ka mõned kosmeetikatooted või sigaretisuits võivad haigusilminguid ägestada.

On leitud, et üks blefariidi põhjustajaks võib olla kokkupuude Demodex folliculorum nääpsulestaga, seda enam vanemaealiste seas. Lisaks Meibomi näärmete teraapiale tehakse Kuiva Silma keskuses kindlaks ka Demodexi olemasolu ning soovitatakse viise nendest vabanemiseks. Vajadusel suunatakse ka edasi silmaarsti vastuvõtule.


Previous
Previous

Silmatilkade valimine

Next
Next

Kust ja mil moel on silmade kuivuse puhul võimalik abi saada?